Lipp ja vimpel on riigi sümbolid, mida tuleb kasutada austuse ja kohase hoolega. Lipp ja vimpel peavad olema puhtad ja ilma märgatavate vigastusteta. Eesti lippu tuleb kohelda väärikalt ja kui lipp on muutunud kasutamiskõlbmatuks, tuleb see sündsal viisil hävitada ning asendada uuega.

Kõik registrisse kantud väikelaevad pikkusega 2,5-24 m kannavad ahtrilipuna riigi- või jahtklubi lippu. Riigipiiri ületamisel on alusel kohustus kanda Eesti riigilippu. Riigilipu kandmise kohtustus on kõigil eesti kodanikele või eesti enamusosalusega äriühingutele kuuluvatel alustel.

Soovitav on kasutada järgmisi lipu- ja lipuvarda mõõtmeid - alus alla 7,0m 45x77 95cm; 7-12m 57x90 115cm; alus üle 12m 69x108 140cm. Eesti Vabariigi lipu mõõtmete suhe on 7:11.

Lipp peab olema terve ja puhas ning ta kinnitatakse ca 10-15 kraadi tahapoole kaldu olevasse lipuvardasse. Lipp heisatakse alusel päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 hommikul ja langetatakse päikese loojumisel, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.

Välisriigi sadamasse sisenemisel ja sealt väljumisel on lipu kandmine kohustuslik. Kodusadamas kais olles alusel lippu ei heisata.

Kohalikes vetes võistlusest osavõttev alus võistlussõidu ajal ahtrilippu ei kanna. Ahtrilipu kandmine võistlussõidu ajal annab kohtunikele teada, et alus on võistluse katkestanud. Ahtrilipp tõstetakse kohe peale aluse finisheerimist. Kui võistlusrada väljub kohalikust sõidurajoonist on ahtrilipu kandmine kohustuslik.

Välisriigi vetes seilamisel heisatakse austusavaldusena selle riigi viisakuslipp laeva masti parempoolse saalingu alla või mootorpaatidel signaalmastist paremale.

Täpsemad reeglid lippude ja vimplite kasutamise kohta on sätestatud EJL juhatuse otsusega 14.04.2007

Kinnitatud Pärnu Jahtklubi juhatuse otsusega 25.06.2024