Jääpurjetajatele kasvab uus põlvkond

Kodulinna  purjetamise entusiastid on viimaste nädalatega jahtklubi värkstoas usinasti tegutsenud: kümned uisukomplektid on teritatud ja paljud päevi näinud võistluskelgud värske jume saanud.
“Oleme talveks valmis. Nüüd jääb veel oodata, millal pakane järved ja merelahed kaanetab,” kõneles Pärnu jahtklubi noori purjetajaid treeniv Tõnis Vare. “Kolm kuud kestva hooaja võistluskalender on üpris tihe. Jaanuaris on kavas Pärnu, Läänemaa ja Saaremaa meistrivõistlused. Veebruari esimesel nädalavahetusel saame Tallinna meistrivõistlustel anda viimase lihvi neile noortele, kes stardivad Poolas juunioride MMil. Märtsis seilame Eesti meistrimedalitele. Hooaja viimased regatid peaksid tulema Saadjärvel, kus selgitatakse Tartu meistrid ning GP ja maratoni võitjad.”
Lähiaastatel on Pärnu noorte jääpurjetajate koolitamise ja võistlusvarustuse hooldamise võtnud enda õlule Tõnis Vare, Uku Kuusk ja Mihkel Kosk, kes peale koduklubi poiste ja tüdrukute juhendamise on võtnud oma tiiva alla kaks Tallinna jahtklubi noormeest. Vanameister Mati Hool ise enam võistlema ei kipu, küll jagab ta kolme aastakümne jooksul kogutud kuldaväärt tarkusi Saaremaa parematele DNi sõitjatele.
Kindlasti väärib märkimist, et Saaremaa merispordi seltsi Optimist-klassi lapsi õpetab juba mõnda hooaega nii veel kui jääl purjetama põlispärnakas Viktor Umb.
Treener Vare sõnade kohaselt on praegu meie klubi tulevikulootuste käsutuses kaheksa Ice Optimisti klassi lastekelku ja seitse DNi.“Varustuse üle oleks patt nuriseda. Paljude meie klubi liikmete tõhusa toetuse abil oleme saanud igal aastal osta uusi maste, purjesid ja uiske,” märkis treener Vare. “Korpused, põiktalad ja muud väiksemad vidinad oleme ise valmis teinud. Meil on tore tava, et kunagised tipptegijad lubavad lahkelt tiitlivõistlustel startivatel noortel oma uiske ja purjesid kasutada. Tänu järjepidevusele oleme aastast 1999 peaaegu igal talvel toonud noorte ja juunioride rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt nii kulda, hõbedat kui pronksi. Latt on väga kõrgele tõstetud.”
Jääpurjetajate koolitamine on suuresti kinni ilmataadi kapriisides. Parematel talvedel on kodulinna poisid ja tüdrukud saanud esimesed sõidud teha Pärnu lahejääl juba detsembri teisel–kolmandal nädalal, kuid viimasel ajal on meie treeneritel tulnud otsida treeninguks kohti kodust kaugemal.

“Veerand sajandit tagasi, kui Pärnu sadam talvel ei töötanud, oli jääpurjetamist väga lihtne propageerida: kelgud seisid jahtklubi ees jääl, tuli heisata vaid puri ja võisid kohe kihutada muulide vahelt lahele,” meenutas Vare. “Nüüd peab hommikul kogu varustuse treilerile või auto katusele pakkima, et sõita kas Valgeranda, Võrtsjärvele või Haapsalu lahele. Kõige tähtsam on anda noortele võimalus jääl kihutada. Elu on näidanud, et jääl purjetamine aitab parandada roolimehe reaktsioonikiirust ja tuule tunnetust.”
Vare sõnade kinnituseks tasub mainida, et läinud talvel kihutas Rasmus Maalinn Võrtsjärve jääl DN-klassi juunioride MMil kullavääriliselt ja eelmise aasta suvel võitis ta Laser 4,7 klassi Eesti edetabeli parim. Aasta varem võitis Keith Luur Ice Optimistil maailmameistri kulla. Tänavu kuulutati ta Eesti parimaks Laser 4,7 klassi roolimeheks.
Võib loota, et mõlemad noormehed on eeloleva talve tiitlivõistlustel kindlad medalipretendendid.
Kahe tiitliga pärjatud võidusõitja tuules rühivad omaealiste DN-klassi maailma tippseltskonda Karla Luhar, Markus Kostabi, Johanna Saareke, Oskar Seeman, Karsten Holter, Anvar Sepp ja Kristofer Ennok.
Kuni 16aastaste Ice Optimisti klassis loodavad treenerid, et järelkasv on õige varsti võimeline medaliheitustes kaasa rääkima. Selle seltskonna kõige staažikam roolimees on Kaur Oskar Volt.

Allikas: Pärnu Postimees, Joel Kukk