Muhu väina regati artikkel Postimehes

Regatt toob kohale külalised, peod ja käibe

Jaano Martin Ots toimetaja

6. detsember 2018, 0:01

  • Regati tulek toob sadamale palju enam kasu kui vaid kõrtsidele suurema käibe.
  • Läänemere idakaldal on Muhu väina regatt praegu ainus omataoline.
  • Kogu Muhu väina regatil tulu kasutatakse ürituse paremaks korraldamiseks.

Eesti purjetamissuve suursündmus Muhu väina regatt, millel osales 113 jahti viiest riigist, väisas juulikuu alguses nädala jooksul viit sadamat distantsil Kalevi Jahtklubi – Haven Kakumäe – Kärdla – Kihnu – Pärnu. Pildil purjetamisrahvas lõpupäeval Pärnu Jahtklubis.

FOTO: Mailiis Ollino/Pärnu Postiimees


Regatikorraldus on globaalne majandusharu, milles ringleva raha hulk jääb küll maha F1 ja jalgpalli käivetest, kuid ulatub siiski sadadesse miljonitesse eurodesse. Regatikorraldusäri suured kalad Eestisse seni jõudnud ei ole, kuid ajaloost on üks kõverpeeglis näide, mis pani Tallinna kasvama.

Nimelt, kuigi 1980. aasta olümpiaregatile saabus vaid 156 purjesportlast, ehitati kogu regati vastuvõtuks ja teenindamiseks Tallinna lennujaam, hotell Olümpia, postimaja, teletorn, linnahall, Pirita tee ning muidugi Pirita sadam koos Olümpiapurjespordikeskusega.

Olulised lisandused regati käibele

Eesti regattide tulude struktuur on lihtsam kui suurtel rahvusvahelistel võistlustel, kuid põhilised tululiigid on sarnased.

Lisanduvad teenused pealtvaatajatele, kellele üldjuhul on tasuta vaid võistluse jälgimine võistlusküla territooriumilt ning kultuuriprogramm ja kontserdid. Lisatasu eest pakutakse publikule võimalust vaadata võistlust merelt mõne suurema laeva pardalt või osta pääse VIP-lounge’i, kus saab võistlust jälgida suurelt ekraanilt, nautides samal ajal näiteks lõunasööki.


Pärnu Jahtklubi tegevjuhi Raiko Lehtsalu sõnul on Muhu väina regati käive viimastel aastatel olnud samas suurusjärgus, jäädes vahemikku 60 000 – 70 000 eurot. Ta rõhutab, et summale tuleks siiski juurde arvestada erinevad mitterahalised toetused, nagu näiteks sponsorite poolt osalejatele tasuta pakutavad tooted, meened ja auhinnad.


Sadamatasu või restoraniarved

Arvestatava täiendava toetusena toob Lehtsalu välja näiteks sadamatasu, mida regatil osalevad purjekad ise maksma ei pea.

«Üldiselt on tavaks, et suurte regattide sadamatasude ulatuses on sadamapidajad regatti toetanud ning jätnud kaikohtade eest raha küsimata. Korraldaja jaoks tähendab see, et üks arvestatav kulu on vähem, täiendav rahaline võit on märkimisväärne,» räägib ta.


Toetaja telk Pärnu Jahtklubi regatiküla hoovil.

FOTO: Mailiis Ollino/Pärnu Postiimees


«Võttes kaikoha keskmiseks hinnakirjahinnaks 20 eurot öö eest, teeb see kogu regati peale 15 000 – 20 000 eurot. Tõsi, ka siin on majandusliku olukorra muutumine end tunda andnud ning näiteks Kihnu sadama kasutamise eest pidime eelmisel aastal sadamale juba maksma,» selgitab ta.

Lehtsalu lisab, et kuigi Kihnus ei makstud täit hinda, paneb sadamatasu küsimine regati korraldajad raske valiku ette. Kui kavandatava marsruudi naabruses leidub sadamalinn, mis pakub regatile tasuta sildumiskohta ja mille kohalik omavalitsus leiab korraldajatele sponsortoetuse, ei ole korraldajatel keeruline otsustada, miks peaks regatt külastama ehk küll kõrgema kultuuriväärtusega, kuid tasulise sadamaga linna.


Õhtusöök Muhu Väina regatikülas Pärnu Jahtklubis.

FOTO: Mailiis Ollino/Pärnu Postiimees


«Regatid nagu Muhu väin oma pole osalejate jaoks erilised turismireisid. Võistlussõidud on pikad, purjetajad sadamasse jõudes väsinud ja näljased. Kohalike vaatamisväärsuste külastamiseks eriti aega ei jää. Söök, jook, soe saun ja kuivad riided on esmatähtsad, alles seejärel mõeldakse, kas nautida sadamaplatsil kultuuriprogrammi või pidada järgmise päeva võistlusstrateegia koosolek,» kirjeldab ta tavalise regatipäeva õhtut.

Siiski möönab Lehtsalu, et vähemalt võistluse avapidu ja lõpetamine on alati suuremad sündmused, mille käibe üle pole põhjust kurta ka sadamakõrtsidel. Tasuta on võistlejatele vaid regati eelviimasel õhtul pakutav nn Regatta Dinner.


Ilm mõjutab pigem kaasaelajaid

«Kui sadamal on endal olemas restoran või suudab sadamapidaja üheks-kaheks õhtuks erandkorras korraldada 1000 inimese toitlustamise, võib sealtkaudu saadav raha olla oluliselt suurem kui sadamateenuste tasuta pakkumisest saamata jääv tulu,» toob Lehtsalu näiteks Pärnu Jahtklubi, kuhu Muhu väina regati võõrustamise päevadeks kerkib kuni 15 ajutist müügikohta.

«Regatiküla ajal on kasutuses praktiliselt kogu jahtklubi territoorium. Tavaliselt on meil viis täiendavat toitlustajat, paar meretarvete ja riiete pakkujat, lisaks muid teenuseid,» selgitab ta.

Regatiküla meelelahutusala Kakumäe sadamas.

FOTO: Liis Treimann


Lehtsalu tunnistab, et vabaõhuürituste puhul on oluline riskikoht ilm. Purjetajad on tuule, niiskuse ning jahedusega harjunud, kuid ülejäänud publiku ostuhuvi vähendab kehv ilm oluliselt. «Ilusa ilmaga jätkub ostjaid ka mereriiete ja suveniiride müügitelkidesse, kuid vihma ja tormiga võib regatiküla platsil näha ainult tormiriietes võistlejaid,» tõdeb ta.

Regatt loob rahvusvahelist mainet

Ka Eesti sadamalinnade omavalitsused on hakanud mõistma, et regati saabumine linna toob kaasa palju rohkem kasu kui vaid paariks õhtuks suurenenud käive sadamakõrtsides. Jahtide purjed ja mastid kaunistavad linnaruumi, regatiküla organiseeritud tegevus korrastab keskkonda ja muudab selle hubasemaks, suurendades samal ajal turvalisust. Purjekate taustal meeldib endast pilte teha nii turistidel kui ka kohalikel poliitikutel.

Lehtsalu rõhutab, et enamik suuri regatte on rahvusvahelised.

«Kui välisvõistlejad ja nende kaaskonnad ehk pereliikmed ja teenindustiim regatiga rahule jäävad, muutuvad nad oma kodumaal positiivse sõnumi kandjaks. Kogu piirkonna, näiteks Pärnu populaarsus võib tänu sellele järgmistel hooaegadel suureneda. Pärnu linnavalitsus on sellest aru saanud ning toetab suurvõistlusi ka omalt poolt sihtotstarbeliselt, näiteks Muhu Väina 5000 euroga,» räägib ta.

«Kui mõne regati saabumine linna langeb kokku mõne teise suursündmuse, näiteks merepäevade, EV 100 tähistamise või suvepealinna tiitli tseremooniaga, on kasu mitmepoolne. Purjetajad saavad osa paremast meelelahutusprogrammist, linna külalistel on võimalus jälgida purjekate paraadi ja võistlussõite, toitlustajad ning teised ettevõtted rõõmustavad suureneva käibe üle,» ütleb Pärnu Jahtklubi tegevjuht.

Läänemere idakaldal on Muhu väina regatt praegu ainus omataoline, meelitades siia osalejaid ka Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust ja Venemaalt. Pikkade purjetamistraditsioonidega Soomes ja eriti Rootsis leidub küll suuremaid purjetamissündmusi, kuid Läti ja Leedu jahtklubid vaatavad Eesti poole kadedusega, kuna nende võistlused ei ole seesuguse osalejate hulgani küündinud. Osalt on see kindlasti tingitud lõunanaabrite rannajoone eripärast: näiteks lätlaste suurim regatt Baltic Offshore Race külastab järgmiselgi aastal Eesti saarte sadamaid.

Eesti suurim regatt Muhu väinas

Järgmisel suvel 62. korda järjest toimuv Muhu väina regatt on suurima osavõtjate arvuga Eesti kohalik – ja paaril korral ka Läti sadamaid väisanud – purjetamisvõistlus. Alguses purjetamisentusiastide ringkonnasisesest spordiüritusest on saanud rahvusvaheline nädalane purjetamis-, meelelahutus- ja kultuurisündmus, mille majanduslik kogumõju ulatub üle 100 000 euro.

Regati peakorraldaja on läbi aegade olnud Kalevi Jahtklubi, kuid kaaskorraldajatena on olnud tegevad ka Pärnu Jahtklubi ja Saaremaa Merispordi Selts. Vastavalt korraldajate kokkuleppele ei ole regatt orienteeritud kasumi teenimisele – kogu saadav tulu kasutatakse regati paremaks korraldamiseks. Kui siiski peaks tekkima positiivne tulem, ei jagata seda korraldajate vahel, vaid see jääb järgmise aasta regati reserviks.


Pärnu Jahtklubi tegevjuht Raiko Lehtsalu Muhu Väina regati autasustamisel Pärnu Jahtklubis.

FOTO: Mailiis Ollino/Pärnu Postiimees


Muhu väina regati kaaskorraldaja, Pärnu Jahtklubi tegevjuhi Lehtsalu sõnul on suuremate regattide majandusliku kogumõju hindamine keerulisem, kui nähtub näiteks regatikorraldaja kasumiaruandest.

«Lisaks võistlejate laevadele sõidab regatiga kaasa arvestatav hulk korraldajate paate, millele lisanduvad sadamate ja kohalike klubide alused regati peatuskohtades. Suuremate võistluspurjekatega liigub maad mööda kaasas spetsiaalne reka, kus on varupurjed, muud tarvikud, töökoda ja võistlejate isiklikud asjad, mis pardale ei mahu,» räägib ta.


«Koos võistlusametnike, korraldusmeeskonna, turvajate ja võistlejate kaldatiimidega ulatub koos regatiga sadamast sadamasse liikuva seltskonna suurus kaugelt üle 1000 inimese. Kõik need inimesed vajavad süüa, öömaja, parkimiskohti, kütust ja muid teenuseid, mille käibed regatikorraldaja majandusnäitajates ei kajastu. Kui lisada regati pealtvaatajad ning sadamates pakutava kultuuriprogrammi ja kontsertide publik, võib piirkonnale lisanduv kogukäive küündida sadadesse tuhandetesse eurodesse,» pakub ta.


Lehtsalu toob näitena, et regatinädalaks hakatakse hotellikohti broneerima juba eelmise aasta jõulude eel, kui järgmise aasta regati marsruut on kinnitatud.


Regatikorraldus kui ettevõtlus

Regati tulud:

  • osavõtumaksud
  • sponsorid
  • kaubandus- ja toitlustuspindade rent regatikülades
  • linnade-valdade sihtotstarbelised toetused
Regati kulud:
  • võistlusametnike tasud
  • stardi- ja finišilaevade rent, kütus
  • turvalaevade kulud
  • kaldategevuste korraldus
  • meelelahutusprogramm
  • kindlustused
Võistlejatele osavõtumaksu sees:
  • sadama olmeteenused, kaikoht, saun
  • maapealne programm
  • võistluskorraldus
  • pidulik Regatta Dinner
Võistlejatele täiendava tasu eest:
  • söögid-joogid sadamas
  • kaubad
  • lisateenused
  • meeskonnaliikmete majutus (kes ei taha jahis magada)

© Pärnu Jahtklubi 2017 | Lootsi 6, 80012 Pärnu Eesti | Telefon +372 447 1750 | info@jahtklubi.ee | www.jahtklubi.ee